Õpetajad peavad saama oma pühendumuse eest tasu!

Meie riigi valitsus ei taha mõista, et mitte ainult madalad palgad ei pane õpetajaid streikima. Streigitakse ka õpetajaameti vähese väärtustamise vastu. Ületunnitöö vastu, töökorralduse vastu, ühiskonna väärtushinnangute vastu. Õpetajaskond, kes vormib meie riigi tulevikku, peab olema meile oluline ka täna. Õpetajaametil puudub väärikus. Seda ei saavuta aga õpetajate häält alavääristades. Dialoogi asemel kuuleme valitsuselt ja ministritelt kamandamist. Kuuleme naeruvääristamist. See suhtumine on viimasel ajal saanud tavaliseks. See ülbus ärritab lisaks õpetajatele ka suurt osa ühiskonda!

Peaminister Ansip teatas eile ajalehes, et palgatõusuks on ju põhimõtteliselt võimalik makse tõsta. „Tule taevas appi“, kui meie väsimusvalitsuse peaministril jätkub riigi elu korraldamisel fantaasiat ainult maksumalakaga vehkimiseks !

Haridusminister Aaviksoo ütleb, et enam kui pooltel eestlastel on veel väiksem palk kui õpetajatel. Tavaliselt kõlbab Eesti keskmise palga number valitsusele uhkustamiseks, kuid millisele õpetajale makstakse keskmist palka? Tavalise eestlase madal töötasu pole õigustus õpetajate väikestele palkadele, vaid kriitika Vabariigi valitsusele! Kutsume valitsust üles loobuma töötajavaenulike seaduseelnõude läbi surumisest ja alustama ametiühingutega sisulisi läbirääkimisi!

Tallinna linnavalitsus on alustamas ametiühingutega läbirääkimisi linnapalgaliste transporditöötajate ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks. Tartu Haridustöötajate Liit võitleb, et Tartu linnavalitsus maksaks neile sama suurt palka, nagu makstakse Tallinnas. Soovime, et ka riik võtaks Tallinnast eeskuju. Tallinn hoolitseb oma palgatöötajate eest. Valitsusel jätkub raha vaid kreeklaste abistamiseks ja nende elustandardite tagamiseks. Oma inimesed härrasid Toompealt ei huvita.

Kui valitsus võtab õpetajate palgatingimused kaaluda, ei tohi nad käituda jälle harjunud moel. Viimastel aastatel tähendab see, et valitsus lubab, aga vastutus ja raha leidmine veeretatakse süüdimatult omavalitsuste kaela. Möödunud aastal pidid kohalikud omavalitsused maksma kinni uutele õppekavadele ülemineku ning sellega kaasnenud täiendkoolituse, õppevahendid ja õpikud. Tänavu ütles minister jälle, et õpetajaid peavad abistama omavalitsused. Linnad ja vallad maksavad juba praegugi heast tahtest ja võimaluste piires riigi rahale lisa.
Keskvalitsus ütleb meile, et riigil raha ei ole. Oma rahva jaoks ei ole, aga teiste laristamise garanteerimiseks leitakse. Minge siis ka neid valitsema, kelle mured tunduvad teile südamelähedasemad. Tehke, härra Ansip, see teene Eesti rahvale!

Võib teha näo, et õpetajaid ei ole olemas. Võib teha näo, et ka Tallinna linna ei ole olemas. Aga niisugune ülbe hoiak ei lähe läbi. Me oleme olemas ja selle tunnistuseks oli eilne miiting Vabaduse väljakul ja meie tänane meelevaldus siin ja praegu.

Me oleme olemas ja kui meid ei kuulda, siis me hakkame endast aina häälekamalt märku andma. Ega me ei jäta enne järele, kui Ansipi väsimusvalitsus olukorra tõsidusest aru saab. Vabariigi Valitsus peab võtma vastutuse riigis toimuva eest! Õpetajad peavad saama oma pühendumuse eest tasu!