Ergav kevadpäike avas Marko silmad

Mul heameel tõdeda, et ka IRL-i poliitik Marko Mihkelson avastas tänahommikuses päikesesäras ärgates, et riigi keskvõimu vastuseis kohalikele omavalitsustele on samastatav sõjaaegse olukorraga Tšetšeenia pealinnas Gorznõis

Nimelt kirjutas Marko Mihkelson oma tänahommikuses blogis hoiatuse kõigile tallinlastele tänaval varitsevate ohtude eest, väites, et Tallinna tänavad on hullemad kui sõjaaegses Groznõis. Siinkohal tänu ka Õhtulehele, kes Mihkelsoni päevaraamatus avaldatud hoiatuse võimendas ja Tallinna tänavatel liiklejaid ettevaatlikkusele kutsus.

Lõpuks saavad ka riigitüüri juures olevad poliitikud aru, et valitsevate võimuparteide aastatepikkune vaenulik suhtumine on võrreldav poliitilise kodusõjaga, mille tagajärgede käes kannatab ligi pool Eesti elanikest. Nimelt on kütuseaktsiisiraha mittesihtotstarbeline väärkasutus läbi aastate on põhjustanud olukorra, kus kõik omavalitsused tunnevad piinlikkust oma teede olukorra pärast. Riigieelarveaugud on täidetud, kuid mitte teeaugud, mille jaoks kütuseaktsiisi raha peaks kuluma.

Kütuseaktsiisi ei ole kunagi jagatud omavalitsustele heldelt, laekuvatest vahenditest eraldati omavalitsustele headel aastatel - 2007 10,7% ja 2008 13,5% kuid viimastel aastatel 2009-2011 on eraldatud vaid 3,4% kogusummast.

Seniajani puudub regulatsioon, mille alusel kütuseaktsiisist laekuvaid vahendeid omavalitsustele eraldatakse, puudub ka normatiiv, mis sätestaks, millises ulatuse aktsiisist laekuvaid summasid kasutatakse riigimaanteedel ja milliseid omavalitsuste territooriumitel.

Näiteks 2008 aastal eraldati omavalitsustele teehoiu rahastamiseks 670 miljonit krooni, kuid juba 2009 aastal 178 miljonit krooni, ning aastal 2011 kõigest 1,3 mln eurot, ilma igasuguse põhjuse või õigusliku aluse muutumiseta ning seda vaatamata asjaolule, et kütuseaktsiisi laekus 2008 aastal 4,6 miljardit krooni ja 2009 aastal 4,8 miljardit krooni ning 2011 aastal 361 000 000 eurot.

Ma kinnitan veelkord, et suuremahuline teekatete remont Tallinnas algab asfalditehaste käivitamisel, tõenäoliselt aprilli teises pooles ja tuginedes varasemate aastate praktikale parandame löökaugud teedel, kus liigub ühistransport 15. maiks.

Lugupeetud riigipoliitikule selgitan oma kommunaalpoliitiku positsioonilt veelkord meelde tõsiasja, et asfalditehased käivitatakse alles siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur jõuab pluss viie kraadini.

Teekatete intensiivne kevadine lagunemine on põhjustatud päevaste temperatuuride tõusmisest plusskraadideni ja öiste sulamis- ja külmumistsüklite vaheldumisest. Päevased plusskraadid ja öised miinuskraadid põhjustavad teedel oleva niiskuse pideva külmumise tõttu teekatetele märkimisväärseid kahjustusi.

Seoses löökaukude igapäevase prognoosimatu tekkimisega teostab Tallinna linna lepingupartner Tallinna Teede aktsiaselts ööpäevaringselt ohtlikumate löökaukude likvideerimist päevasel ajal 1 ja öisel ajal 3 tööbrigaadiga. Üks brigaad jõuab vahetuse jooksul remontida kuni 60 löökauku, ööpäeva jooksul vahetatakse ligikaudu 120 m2 asfaltkatet.

Talveperioodil ei ole võimalik teostada parandustöid tavapärasel laoturiga asfalteerimismeetodil, remonttööde teostamiseks kasutatakse talvist parandussegu, millega töötamine on suvisest asfaldisegust ligikaudu 3 korda kallim, mistõttu remonditakse hetkel ainult kõige ohtlikumaid löökauke peamistel ühistranspordiliiklusega magistraaltänavatel.

Hetkesesisuga on Tallinna tänavatel ligikaudu 1630 ajutist hoiatavat liiklusmärki, mis teavitavad liiklejaid täiendavatest ohtudest teedel. Tasub teada, et piirkondades, kus kehtib 30-kilomeetrisest tunnikiirusest madalam sõidukiirus (õuealadel), löökaukudest teavitavaid ohumärke ei paigaldata, mistõttu tuleb näiteks õuealadel olla eriti ettevaatlik ja jälgida teekatte olukorda.

Tallinna kommunaalameti andmetel on praegu linnas ligikaudu 30 tänavat, kus pluss- ja miinuskraadide vaheldumisest ning naastrehvide kasutamisest tekkinud sügavad rööpad ja löökaugud vajavad kohe parandamist. Tänavuses linnaeelarves on teede ja tänavate korrashoiuks eraldatud 3,76 miljonit eurot. See on sama summa kui eelmisel aastalgi, aga mullu anti teisest lisaeelarvest selleks otstarbeks raha juurde (kokku 4,7 miljonit eurot). Loodetavasti läheb samamoodi ka tänavu.