Kalle Klandorf: Lastele on antud liiga palju õiguseid!
"See oli ainult aja küsimus, millal Eestis toimub esimene koolitulistamine. Me ise oleme teinud kõik, et selleni jõuda, sest oleme andnud lastele liiga palju õiguseid lahendada asju nende äranägemise järgi ja jätnud tahaplaanile nende kohustused," ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf Viljandi koolitulistamist silmas pidades.
Klandorfi arvamuse kohaselt on Viljandi traagilise sündmuseni jõudmine olnud väga pikk protsess ja selle taga on väga palju erinevaid mõjutegureid. "See, kuidas me üldse oleme viimastel aastakümnetel lähenenud laste kasvatamisele, on kindlasti üks põhjuseid," rääkis Klandorf. "Tahan öelda, et oleme väga palju rääkinud laste õigustest, kuid ei ole rääkinud nende kohustustest. Oleme andnud lastele liiga palju õigusi lahendada asju oma äranägemise järgi."
Vanemate politseisse andmine pole õige
Klandorf tuletas meelde alles hiljuti Postimehes ilmunud artiklit, kus olevat soovitatud lastel nende karistamise puhul sellest politseile teada anda. „Seega lapsevanemad elimineeritakse laste kasvatamisest,“ järeldas Postimehe artiklit silmas pidades Klandorf. „Minu arvates ei peaks teismelistel olema õigust oma vanemaid kriminaalasja algatamiseks politseisse kaevata.“
Klandorfi hinnangul peaks politseisse pöördumise õigus jääma pedagoogidele või teistele inimestele, kes märkavad lapse juures vägivallatunnuseid. "Kui teismeline oma hetkeemotsiooni põhjal otsustab selle üle, kas tema vanemad on kriminaalkurjategijad, siis minu arvates on see liiast," ütles Klandorf. "Laps võib oma tegu pärast eluaeg kahetseda ja see võib jätta tema hinge pöördumatu trauma. Kõige paadunumast väänikust võib saada pärast puberteediea möödumist korralik inimene."
Õpetaja on tühi koht
Veel üks põhjus koolitulistamiseni jõudmisel on Klandorfi arvates see, et õpetaja mainet on järjekindlalt alla viidud. „Õpetaja ei ole koolis enam mitte keegi,“ tõdes Klandorf. "Lapsi ei kasvatata vanemate inimeste ja oma vanemate austamise vaimus. Kakskümmend aastat on meil räägitud vabakasvatusest, aga see on läbikukkunud eksperiment. Me võiksime õppida teiste vigadest ja mitte neid korrata."
Ka vägivalda propageerivad internetileheküljed on Klandorfi hinnangul üks osa sellestsamast eelpool nimetatud maailmast, kuhupoole me kakskümmend aastat tagasi hakkasime liikuma. "Me leiame sada miljonit põhjust, miks ei tohi neid lehekülgi kinni panna," ütles Klandorf. "See on nagu viinapoodide sulgemisegagi. Öeldakse, et meil ei ole sulgemiseks seda seadust ja teist seadust. Need on ühe vildaka süsteemi kaks erinevat osa."
Kasvatamine pole ahistamine
Klandorfi arvates peaks lapsevanemad aeg-ajalt ikkagi vaatama, milliseid internetilehekülgi nende laps külastab ja antud juhul oleks võinud vaadata ka lapse koolikotti, sest õpetaja tapnud koolipoiss kandis koolis kaasas nuga. „Mõned targad pedagoogid ütlevad nüüd minu jutu peale, et oi-oi-oi, see on lapse ahistamine,“ rääkis Klandorf. "Aga mina ütlen selges eesti keeles, et see ei ole lapse ahistamine. See on kontroll ja kasvatus, et su lapsest kasvaks normaalne inimene."
Klandorfi arvamuse kohaselt on Viljandi traagilise sündmuseni jõudmine olnud väga pikk protsess ja selle taga on väga palju erinevaid mõjutegureid. "See, kuidas me üldse oleme viimastel aastakümnetel lähenenud laste kasvatamisele, on kindlasti üks põhjuseid," rääkis Klandorf. "Tahan öelda, et oleme väga palju rääkinud laste õigustest, kuid ei ole rääkinud nende kohustustest. Oleme andnud lastele liiga palju õigusi lahendada asju oma äranägemise järgi."
Vanemate politseisse andmine pole õige
Klandorf tuletas meelde alles hiljuti Postimehes ilmunud artiklit, kus olevat soovitatud lastel nende karistamise puhul sellest politseile teada anda. „Seega lapsevanemad elimineeritakse laste kasvatamisest,“ järeldas Postimehe artiklit silmas pidades Klandorf. „Minu arvates ei peaks teismelistel olema õigust oma vanemaid kriminaalasja algatamiseks politseisse kaevata.“
Klandorfi hinnangul peaks politseisse pöördumise õigus jääma pedagoogidele või teistele inimestele, kes märkavad lapse juures vägivallatunnuseid. "Kui teismeline oma hetkeemotsiooni põhjal otsustab selle üle, kas tema vanemad on kriminaalkurjategijad, siis minu arvates on see liiast," ütles Klandorf. "Laps võib oma tegu pärast eluaeg kahetseda ja see võib jätta tema hinge pöördumatu trauma. Kõige paadunumast väänikust võib saada pärast puberteediea möödumist korralik inimene."
Õpetaja on tühi koht
Veel üks põhjus koolitulistamiseni jõudmisel on Klandorfi arvates see, et õpetaja mainet on järjekindlalt alla viidud. „Õpetaja ei ole koolis enam mitte keegi,“ tõdes Klandorf. "Lapsi ei kasvatata vanemate inimeste ja oma vanemate austamise vaimus. Kakskümmend aastat on meil räägitud vabakasvatusest, aga see on läbikukkunud eksperiment. Me võiksime õppida teiste vigadest ja mitte neid korrata."
Ka vägivalda propageerivad internetileheküljed on Klandorfi hinnangul üks osa sellestsamast eelpool nimetatud maailmast, kuhupoole me kakskümmend aastat tagasi hakkasime liikuma. "Me leiame sada miljonit põhjust, miks ei tohi neid lehekülgi kinni panna," ütles Klandorf. "See on nagu viinapoodide sulgemisegagi. Öeldakse, et meil ei ole sulgemiseks seda seadust ja teist seadust. Need on ühe vildaka süsteemi kaks erinevat osa."
Kasvatamine pole ahistamine
Klandorfi arvates peaks lapsevanemad aeg-ajalt ikkagi vaatama, milliseid internetilehekülgi nende laps külastab ja antud juhul oleks võinud vaadata ka lapse koolikotti, sest õpetaja tapnud koolipoiss kandis koolis kaasas nuga. „Mõned targad pedagoogid ütlevad nüüd minu jutu peale, et oi-oi-oi, see on lapse ahistamine,“ rääkis Klandorf. "Aga mina ütlen selges eesti keeles, et see ei ole lapse ahistamine. See on kontroll ja kasvatus, et su lapsest kasvaks normaalne inimene."
Comments
Post a Comment