Reinsalu hirm

Mitmes meediakanalis ületas uudiskünnise Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ja kaitseministri Urmas Reinsalu intervjuu Postimehele, kus ta teatas, et võitleb Keskerakonna populaarsuse kasvu vastu ning et Keskerakond ohustab rahvuslikke huve. Selline väljaütlemine annab selge signaali IRL-i ebakindlast positsioonist valitsuses ning partei äärmiselt konfliktirohkest siseelust.

Reinsalu käitub rapsivalt. Tema väljaütlemised selle kohta, kuidas uus loodav erakond võib saada IRL-i partneriks, näitavad, et koalitsioonipartnerid on teineteisest väsinud ja kipuvad loobuma hea näo tegemisest ka avalikkuse ees. Ei Reformierakonna ega IRL-i elu valitsuses pole kerge.

Erakondade toetusnumbreid analüüsides näeme, et viimati toetas valitsuserakondi rohkem inimesi kui opositsiooni 2012. aasta augustis (!). Rahva vähene toetus ja ideede puudus väljendub ka valitsusliidu poliitilistes käikudes - kehvasti ettevalmistatud eelnõud, protestid nii Reformierakonna kui ka IRLi mõjukate liikmete seas. Rein Langi tagasiastumine, Andres Herkeli lahkumine, Juhan Partsi üks ebaõnnestumine teise otsa. Seda jada võiks pikalt jätkata.

Nii on IRL olukorras, kus valitseb teadmatus tuleviku ees. Tundub, et Euroopa Parlamendi valimiste tulemust ei õnnestu varasemaga võrreldes parandada ning 2015. aasta Riigikogu valimiste prognoosid ei anna kindlust valitsuse moodustamiseks. Kahjuks ei oska IRL-i tagatuba ja PR-nõustajad muud ette võtta, kui soovitada rahvusvaenu õhutamist ning vene kaardiga vehkimist. Kas keegi enam mäletabki, kui mitmes kord juba?

Viimased Reinsalu ebaadekvaatsed väljaütlemised ilmusid just sel päeval, kui Keskerakonna volikogu sõelus kandidaate Europarlamendi valimistele. Kaitseministri tegi rahutuks asjaolu, et Keskerakonna nimekirjas kandideerib Europarlamenti mitu venekeelset inimest.

Tahaks ministrihärrale meelde tuletada, et meie erakonnas juhtivatel positsioonidel töötavad inimesed valdavad kõik eesti keelt vabalt, osa neist isegi paremini kui mõni eriti parempoolne eestlane.

Teiseks, Keskerakond pakub Eestist ainsana signaali, et ta töötab koos rahvusvähemustega. Usutavasti on Euroopa väsinud Eesti teatud poliitiliste jõudude klähvimisest Venemaa suunal. Reinsalu külvab kartust, et kui Keskerakond tuleb võimule, annab ta järgmisel päeval Eesti riigi Venemaa meelevalda. See on päris hullumeelne mõte, kui arvestada, et Rahvarinne, kellest Keskerakond välja kasvas, suudaks lammutada riigi, mille ta ise on loonud.

Rahu, härrased parempoolsed! Esialgu on sellelt Venemaa-teolt tabatud vaid parempoolsed 1940-ndate alguses. Meenutamist väärib seegi, et just IRL-i kõrged poliitikud Stelmach ja Raudne olid need, kes vahendasid elamislubasid, mis tõid Eestisse ja Euroopasse tõenäoliselt terve hulga kuritegeliku taustaga inimesi.

Mis puudutab IRL-i siseelu, siis see pole Reinsalu esimehe-ajal stabiilne olnudki. Seda tõestab kasvõi terve hulga endiste isamaalaste liitumine Vaba Isamaalise Kodaniku (VIK) algatusega, Andres Herkeli lahkumine IRL-i fraktsioonist Riigikogus ja ka parteist. Need olid kahtlemata ootamatud löögid Reinsalu-Vaheri tandemi autoriteedile.

Loomulikult ei saa me mööda Eerik-Niiles Krossist, kes tegi valimistel massiivse kampaaniaga endale nime ning on tõenäoliselt üks väheseid IRL-ikaid, kes võib saadud häälte arvuga rahul olla. Krossi võiks pidada IRL-ile lotovõiduks, kui teda ei ähvardaks piraatluses süüdistatuna Interpol. Vastav order on juba välja antud. Aga IRL-i ringkondades räägitakse, et Kross kipub Reinsalule ebamugavalt rohkem isamaalaseks kui respublikaaniks ning vahepeal juba kergemalt hinganud Res Publica tiib on oma tuleviku pärast mures, millest järeldub, et kindel pole ka Reinsalu esimehe-positsioon.

Mis puudutab aga Keskerakonda, siis taasiseseisvuse toonud Rahvarinde pinnal tekkinud erakond seisab rahvuslike huvide eest rohkem kui kõik teised erakonnad kokku.

KESKMÕTE: Kas keegi enam mäletabki, kui mitmes kord IRL vene kaardiga vehib?