Sotsiaalametnike ründamisest
Nimelt mõned päevad tagasi räägiti uudistes, et vastupidiselt Eestile, peatasid Hispaania pangad kaheks aastaks majanduslikult kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste väljatõstmise.
Olukord, mis Eestis tahetakse tekitada, on kasulik pankadele, kellele on seeläbi tagatud oma raha tagasisaamise kindlus, kui ka kinnisvara spekulantidele, kes saavad kortereid odavalt kokku osta, et neid hiljem kallimalt maha müüa.
Avaldan oma artikli muutmata kujul:
Ametnike ohutus ei ole mulle sugugi võõras teema ja ka mind on mu kabinetis rünnatud. http://www.ohtuleht.ee/347880. Samas oli ka sellel ajal Lasnamäe linnaosavalitsuses kasutusel turvasüsteem, kus vastuvõtule tulevad inimesed pidid esitama isikuttõendava dokumendi ja said külastajakaardi vaid kindlale korrusele sisenemiseks. Sotsiaalametnikel on ka paanikanupud.
Tundlikul sotsiaalalal võib abivajajatega ikka konflikte ette, ükskõik kui palju raha me turvasüsteemidele ei panustaks. Paljud neist inimestest on lihtsalt meeleheitel või erinevate probleemidega, mis võib tingida agressiivsust.
Praegu ringleb riigikogus seaduseelnõu, mille jõustumisel tekib olukord, kus pangad saavad võimaluse vaid kolme laenu intressi- või põhiosamakse puudumisel inimese kodu või laenu tagatiseks oleva kinnisvara realiseerimiseks. See tekitab jälle olukorra, kus riik ei vastuta mitte millegi eest. Pank, kes peab laenu andes oma riske ja laenuvõtja maksevõimet hindama, ei vastuta samuti mitte millegi eest. Kogu olukorra raskuse saavad enda kanda makseraskustesse sattunud inimesed ja nende probleemidega tegelevad sotsiaaltöötajad.
Mõned päevad tagasi räägiti uudistes, et vastupidiselt Eestile, peatasid Hispaania pangad kaheks aastaks majanduslikult kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste väljatõstmise.
Mis puutub linnaosade valvamisse, siis kõigil neil on oma eelarve, mille piires võivad nad vajadusel oma turvalisust suurendada.
Comments
Post a Comment